Igal aastal juunis tahame juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hakataks mõtlema, mis on afaasia, mille tagajärjel see tekib ning mida endaga kaasa toob.
Eesti Afaasialiit on patsientide esindusühinguna juba üle 30 aasta tegelenud ühiskonnas kõnekahjustustega inimeste eest seismisega. Afaasia korral on kahjustunud võime ise rääkida või mõista teiste kõnet, lugeda ja/või kirjutada. Afaasia ei ole eraldi haigus, vaid mõne teise tervisehäire sümptom. See tekib enamasti ajuinfarkti tagajärjel, aga põhjustajaks võib olla ka ajutrauma või -kasvaja. Afaasia võib tabada igaüht, sagedamini juhtub seda siiski vanemaealiste inimestega. Koos afaasiaga võib esineda ühe kehapoole halvatus ja mitmeid teisi terviseprobleeme. Samas ei pruugi kõnekahjustusest enne üldse aimu saada, kui inimene püüab vestlust alustada.
Väga tähtis on rõhutada, et afaasiaga inimene on ikka seesama, kes ta oli enne haigestumist. Ta ei vaja erikohtlemist, vaid rohkem heatahtlikku mõistmist. Elu afaasiaga vajab harjumist, sageli uute oskuste õppimist. Vaja on pealehakkamist ja julgust, seda nii afaasiaga inimeselt endalt kui tema lähedastelt. Afaasiaga inimene vajab teiste inimeste seltsi, võimalust olla aktiivne ning osaleda huvipakkuvates tegevustes.
Suhtlemisel afaasiaga inimesega varu aega, väldi kõrvalist müra ning keskendu, et oma vestluspartnerit mõista. Afaasiaga inimene vajab suhtlemisel aega, võimalusel väldi sõnade etteütlemist või erinevate variantide pakkumist. Võtetest, mis suhtlemsiel abistavad, loe siit.
Afaasiaga inimesed ning nende lähedased või ka kõnekahjustusega kokku puutuvad ametnikud ning spetialistid saavad nõustamiseks pöörduda Eesti Afaasialiitu. Selleks saab aja kokku leppida helistades Küllile +372 55663494 või kirjutades info@afaasia.ee.
Koostasime ka ühe meeleahutuslik-hariva sisuga küsimustiku, mille leiate siit!
Küsimustikus liikumiseks vali vastus ja vajuta “save”, seejärel näed, kas vastasid õigesti või mitte, jätkamiseks vali “next page”.