- afaasia korral tegemist võimetusega või nõrgenenud võimekusega
- rääkida,
- kõnest aru saada,
- lugeda,
- kirjutada või
- arvutada.
- Sotsiaalsest aspektist on tegemist nii
- kõnekahjustusega inimese kui ka
- tema kommunikatsioonivõrgustikku kuuluvate inimeste
funktsionaalse toimimise häirega. Piiratud on pooltevaheline infovahetus, mis omakorda pärsib afaasiaga inimeste osalemist ühiskonnaelus, tõstab oluliselt sõltuvust pereliikmetest, vähendab iseseisvust, piirab ja sageli välistab töövõime ja suurendab hoolduskoormust.
80 %-l afaasiaga inimestest on lisaks ühe kehapoole halvatus, vaatevälja piiratus (neglekt), tasakaalu-, koordinatsiooni- orienteerumise- tundlikkuse häired, sageli esineb epilepsia, kaasneb või tekib depressioon, neelamishäire e. düsfaagia jms.
AFAASIAT – põhjustab peaaju kõnekeskuste kahjustus, mis kõige sagedamini tekib INSULDI tagajärjel, aga võib olla põhjustatud ka peaaju traumast, kasvajast, operatsioonist, mügistusest, ajupõletikust jms.
Suhteliselt harva esineb ka iseseisvat progresseeruvat afaasiat, mille puhul kõnevõime sh. sõnade meenutamine, artikulatsiooni slgus, kõne grammatilisus, kõnest arusamine vähehaaval halveneb kuni jõuab täieliku kõnetuseni.