Eesti Afaasialiidu ajalugu
Algus Tallinna Keskhaiglas
Eesti Afaasialiidu kujunemislugu sai alguse Tallinna Keskhaigla logopeedia konsultatiivsest kabinetist, kus arendati täiskasvanute kõneravi ning hakati korraldama afaasiaga inimeste ühiseid suhtlemis- ja kõneharjutusi.
Individuaalse kõneravi kõrval kujunes oluliseks paaris- ja grupitöö. Järjest selgemaks sai, et kõne taastamine ei saa piirduda üksnes ravikabinetiga. Inimene vajab võimalust kasutada oma kõnet tegelikus suhtlemiskeskkonnas.
1992–1996. Eesti Afaasialiidu sünd
- aasta novembris kogunes Tallinna Keskhaiglas algatusrühm, kuhu kuulusid afaasiaga inimesed ja erinevate erialade spetsialistid. Ühiselt otsustati asutada organisatsioon, mis aitaks kaasa afaasiaga inimeste rehabilitatsioonile, suhtlemisvõimaluste parandamisele ja ühiskonnaelus osalemisele.
16. aprillil 1993 registreeriti Eesti Afaasialiit.
Algasid regulaarsed klubipäevad, ühised väljasõidud ja ettevõtmised. Kujunes kogukond, milles afaasiaga inimesed said üksteiselt tuge, harjutada suhtlemist ja taastada enesekindlust.
1996–2005. Tegevuse laienemine üle Eesti
Tänu rahvusvahelisele koostööle, eriti Taani partnerite toetusele, laienes Afaasialiidu tegevus paljudesse Eesti piirkondadesse.
Koolitati 15 logopeedi, kes hakkasid juhendama afaasiaga inimeste gruppe erinevates linnades ja maakondades.
Oluliseks osaks tegevusest kujunesid suve- ja talvelaagrid, õppelaagrid, ühised reisid ning kultuuriüritused.
Need tegevused aitasid viia kõneharjutused igapäevasesse ellu ning tugevdasid afaasiaga inimeste ja nende lähedaste omavahelist sidet.
Rahvusvaheline koostöö
Eesti Afaasialiit liitus rahvusvahelise afaasiaorganisatsiooniga Association Internationale Aphasie (AIA).
Rahvusvahelised kontaktid, õppereisid ja koostööprojektid võimaldasid tutvuda teiste riikide kogemustega ning arendada Eestis afaasiaga inimeste rehabilitatsiooni ja kogukondlikku tuge.
Pesarimaja – oma rehabilitatsioonikodu
Erilise tähendusega sündmus Eesti Afaasialiidu ajaloos oli oma rehabilitatsioonikodu saamine.
Evald Pesari toel sai Afaasialiit maja, millest kujunes Pesarimaja – koht kõneharjutusteks, rehabilitatsiooniks, ühistegevuseks ja kogukondlikuks suhtlemiseks.
Maja kohandamine ja arendamine toimus mitmes etapis. Pesarimajast kujunes Afaasialiidu tegevuse oluline keskus.
Eesti Afaasialiit tänapäeval
Eesti Afaasialiit jätkab tööd, et peaajukahjustuse tõttu kommunikatsiooniraskustega inimesed saaksid võimalikult iseseisvalt toime tulla ja osaleda ühiskonnaelus.
Pesarimajas toimuvad kõne- ja suhtlemisharjutused, loovtegevused, kogukondlikud kohtumised ning rehabilitatsiooni ja elukvaliteedi parandamisele suunatud ettevõtmised.
Afaasialiit osaleb puuetega inimeste huvikaitses, teeb koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ning arendab rahvusvahelist koostööd.
Meie tegevuse keskmes on jätkuvalt inimene – tema õigus suhelda, olla mõistetud ja elada täisväärtuslikku elu.