Eesti Afaasialiidu Põhikiri

I Üldsätted

1. Eesti Afaasialiit (edaspidi EAL) on kõne ja peaajukahjustusega inimesi vabal algatusel ja võrdsetel alustel ühendav ülemaaline ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.
EAL-l võib olla palgaline tegevaparaat – tegevdirektor.
2. EAL on eraõiguslik juriidiline isik oma põhikirja, pitsati, pangaarvete ning atribuutikaga.
3. EAL juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
4. EAL on asutatud Tallinnas, 16. aprillil 1993 a.
5. EAL asukoht on 12011 Tallinn, Kase 25a.
6. EAL on asutatud tähtajatult.
7. EAL majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II Eesmärk ja ülesanded

8. EAL põhieesmärk on kaitsta ühistegevuse läbi kõne ja peaajukahjustusega inimeste huve, abistada ja suunata liikmete omaalgatuslikku tegevust tagamaks liikmete eluoluks võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööorganiks valitsusasutustega, rääkida kaasa Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika kujundamisel; ravi, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja suhtlemisvõimaluste tagamine
9. EAL ülesanded on:
9.1. initsiatiiv seadusloome mõjutamisel
9.2. vajaliku informatsiooni töötlemine ja edastamine;
9.3. kõne ja peaajukahjustusega inimeste olemasolu js nende probleemide teadvustamine era- ja avalik-õiguslikus sektoris,
9.4. kaasa aidata kõne ja peaajukahjustusega inimeste tööhõive probleemide lahendamisele;
9.5. koostöö teiste analoogsete ühendustega Eestis ja välismaal;
9.6. osalemine projektitöös;
9.7. osalemine teadusalases tegevuses, uurimistöödes ning täienduskoolituses,
9.8. liikmete arvestus, nende olukorra hinnang ja analüüs;
9.9. liikmete probleeme käsitleva kirjanduse kogumine, kirjastamine ja levitamine; võimalusel infolehe väljaandmine
9.10. liikmete ühiskondlikule , tööalasele aktiivsusele ja koolitamisele kaasaaitamine;
9.11. kultuuri-, meelelahutus- ja spordiürituste korraldamine.

III Vara ja vahendid

10. Liikmetega tehtava töö tagamiseks ning majandusliku toetuse saamiseks, eesmärgi ning ülesannete täitmiseks teeb EAL koostööd riigivõimu ja valitsemisorganitega, omavalitsusorganitega ja Puuetega Inimeste Koja ning kohalike Kodadega.
11. EAL tegevust rahastatakse vahenditest, mis koosnevad:
11.1. sisseastumismaksudest,
11.2. liikmemaksudest;
11.3. annetustest, kingitustest, pärandustest;
11.4. tuluüritustest saadud laekumistest;
11.5. sponsorlusest;
11.6. kirjastustegevusest,
11.7. projektitööst;
11.8. koolituse korraldamisest;
11.9. muust, mis tuleneb seadusest ning on vajalik põhikirjaliseks tegevuseks.
12. EAL võib oma põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete saavutamiseks luua koosseisulisi allüksusi, sihtasutusi, omada kinnis- ja registrisse kantud vallasvara ning teha seadusest tulenevaid tsiviil- ja äriõiguslikke tehinguid. Majandustegevusele orienteeritud allüksuste varad on EAL omand.

IV Liikmed

13. Liikmeteks võivad olla EAL põhikirja tunnistavad ning tegevust toetavad kõne ja peaajukahjustusega isikud, või nende perekonnaliikmed ja hooldajad, samuti kõik isikud, kes soovivad oma tegevusega toetada kõne ja peaajukahjustusega inimesi.
14. Isiku kirjaliku sooviavalduse astuda EAL liikmeks kinnitab juhatus;
15. Toetajaliikmeks võib olla isik, kes oma tegevusega või materiaalselt toetab EAL-I ilma soovita selle töös sisuliselt osaleda. Toetajaliige ei oma üldkoosolekul hääleõigust.
16. Väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. EAL-st saab välja astuda pärast majandusaasta lõppu ja ühekuulist etteteatamistähtaega. Juhatus kustutab pärast ühekuulist tähtaega ja nõudeõiguse mittetekkimist väljaastunu liikmete nimekirjast.
17. Liikme võib juhatuse otsusega välja arvata kui ta on kaotanud EAL usalduse, ei täida endale EAL ees võetud kohustusi või käesolevat põhikirja või üldkoosoleku otsuseid, kui liige kahjustab oma tegevusega EAL-I või tema liikmete huve.
18. Väljaarvatavale liikmete teatab juhatus kirjalikult koosoleku toimumise aja ja koha, mil tema küsimus arutusele tuleb. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda selle küsimuse arutelu juures. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletasid vähemalt 3/4 juhatuse liikmetest. Lahkunud või väljaarvatud liikmele liikmemaksu või tema poolt tehtud annetusi ei tagastata.
19. Liikmete õigused ja kohustused.
19.1. Liikmel on õigus:
19.1.1. osaleda hääleõigusega EAL üldkoosolekul;
19.1.2. valida ja olla valitud EAL juhtorganitesse juhatuse poolt kinnitatud kvoodi alusel.
19.1.3. osaleda EAL üritustel;
19.1.4. esitada ettepanekuid ja arupärimisi EAL puudutavates küsimustes;
19.1.5. tutvuda EAL protokolliliste materjalidega 19.1.6. saada võimalususte piires abi ja toetust oma eesmärkide saavutamisel;
19.1.7. olla kursis EAL tegevusega;
19.1.8. EAL-st välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga.
19.2. Liige on kohustatud:
19.2.1. järgima EAL tegevuses osalemisel käesolevat põhikirja
19.2.2. tasuma vastavalt kehtestatud korrale ja tähtajaks liikmemaksu;
19.2.3. võtma täitmiseks üldkoosoleku ning juhatuse otsused;
19.2.4. täitma endale võetud ülesanded ja kohustused EAL ees;
19.2.5. mitte esinema EAL nimel ilma vastava volituseta.

V Üldkoosolek

20.Körgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolek on korraline või erakorraline.
21.Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt 1 kord aastas.
22.Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse või 1/10 liikmete kirjaliku motiveeritud taotluse põhjal, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 7 päeva.
23.Korralise üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse juhatuse poolt liikmetele vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist kirjalikult
24. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui selle poolt on kõik üldkoosolekul osalevad liikmed.
25. Eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek, põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
26. Teised üldkoosoleku otsused on vastu võetud lihthäälteenamusega
27. Üldkoosolekul toimuvad korralised valimised EAL juhtorganitesse iga 3 aasta järel.
28. Üldkoosoleku pädevuses on:
28.1. eesmärgi muutmine;
28.2. põhikirja muutmine ja täiendamine;
28.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
28.4. juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine , neile hinnangu andmine;
28.5. tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine, lõpetamine
28.6.juhatuse või muu organi liikmega EAL kinnis- või registrisse kantud vallasvaraga tehingute tegemise otsustamine ja selles tehingus EAL esindaja määramine;
28.7.aastaaruande kinnitamine;
28.8.muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse
29. Juhatuse või revisjonikomisjoni väljalangenud liikmete asemele valib järgmine üldkoosolek uued liikmed, kelle volitused algavad kohe pärast valimisi ja kestavad kuni järgmiste korraliste valimisteni.

VI Juhatus

31. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib EAL tegevust juhatus, millesse üldkoosolek on valinud 3 – 10 liiget.
Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui 2 korda kvartalis ning kutsutakse kokku esimehe või 2 juhatuse liikme kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.
32. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe häält.
33. Juhatuse pädevus:
33.1. valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe;
33.2. tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;
33.3. üldkoosolekute otsuste elluviimine;
33.4. eelarve kinnitamine ja selle täitmise jälgimine;
33.5. liikmete vastuvõtmine, lahkumise ja väljaarvamise otsustamine;
33.6 tegevuse aruande kinnitamine üldkoosolekule;
33.7 üldkoosolekute toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine, esindatuse kvoodi otsustamine;
33.8 tegevaparaadi kinnitamine;
33.9. muud seadusest tulenevad toimingud.
34. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda, kui tema kohustused EAL ees on olulisel määral täitmata või tema võimetus EAL tegevust juhtida on ilmne või ta on kaotanud üldkoosoleku usalduse, samuti mõnel muul mõjuval põhjusel. 35. Juhatuse esimehel on õigus esindada EAL-i kõikides õigustoimingutes ainuisikuliselt. Teistel juhatuse liikmetel on õigus esindada EAL-i kõikides õigustoimingutes ühiselt teise juhatuse liikmega.

VII Esimees

36. Esimehe valib juhatus oma liikmete hulgast 3 aastaks
37. Esimehe pädevus:
37.1. korraldab juhatuse tegevust;
37.2. tegutseb EAL nimel, esindades seda ilma volitusteta nii kodu- kui välismaal;
37.3. annab volikirju;
37.4. omab EAL nimel allkirjaõigust;
37.5. sõlmib EAL nimel lepinguid;
37.6. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid tegevaparaadi töötaja(te)ga;
37.7. avab ja sulgeb EAL pangakontosid;
37.8. annab oma tegevusest aru juhatusele ning üldkoosolekule;
37.9 vastutab oma tegevuse eest seaduses sätestatud korras.

VIII Tegevdirektor

38. Juhatuse vastava otsuse põhjal võib EAL sisulist tööd hakata tegema palgaline tegevaparaat, edaspidi nimetatud kui tegevdirektor
39. Tegevdirektor:
39.1. korraldab igapäevast sisulist tööd, juhindudes seadusest, põhikirjast ning juhatuse otsustest;
39.2. taotleb seadustega kooskõlas rahalisi vahendeid eelarves ettenähtud kulude katteks;
39.3. valmistab ette juhatuse koosolekuid;
39.4. omab juhatuse koosolekul nõuandvat hääleõigust;
39.5. omab allkirja õigust oma volituste piires;
39.6. tagab raamatupidamise korraldamise vastavuses raamatupidamise seadusele;
39.7. käsutab vastavuses põhikirja ning juhtorganite otsustega vara ja vahendeid kinnitatud eelarve piirides;
39.8. peab liikmete arvestust;
38.9. sõlmib temale antud volituste piires lepinguid ja kokkuleppeid ning jälgib nende täitmist.

IX Revisjonikomisjon

40. EAL tegevust kontrollib sõltumatu kontrollorgan – revisjonikomisjon, mis valitakse üldkoosoleku poolt.
Revisjonikomisjon nimetab enda hulgast revisjonikomisjoni esimehe.
41. Revisjonikomisjoni pädevus:
41.1. jälgib ja kontrollib EAL põhikirja täitmist;
40.2. kontrollib eelarve täitmist ja aruandlust;
40.3. revideerib 1 kord aastas EAL finants- ja majandustegevust;
40.4. kaasab vajadusel audiitori.
Revisjonikomisjoni aruanne esitatakse üldkoosolekule, mis kinnitab ka aastaaruande.
Revisjonikomisjonil on õigus saada juhatuselt vajalikke andmeid ja selgitusi

X Raamatupidamine

42. EAL raamatupidamise korraldamise tagab juhatus tegevdirektori kaudu vastavalt raamatupidamise seadusele
43. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Audiitor või revisjonikomisjon peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse
44. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed

XI Ühinemine ja jagunemine

45. EAL tegevus lõpetatakse:
45.1. üldkoosoleku otsusega;
45.2. pankrotimenetluse alustamisel EAL vastu;
44.3. Liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
44.4. üldkoosoleku võimetuse korral valida juhatuse liikmed.
46. Tegevuse lõpetamise võib alati otsustada üldkoosolek.
Otsus on vastu võetud, kui lõpetamise poolt on hääletanud üle 2/3 liikmetest kahel järjestikusel üldkoosolekul, mille vahe on vähemalt 2 kuud.
Kui EAL tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, esitab juhatus seejärel avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.
47. Likvideerimisel käivitub likvideerimismenetlus, mille viivad läbi juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Likvideerijad lõpetavad EAL tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samasuunalist tegevust jätkavale mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik õiguslikule juriidilisele isikule.
48. EAL võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel lähevad ühendatava mittetulundusühingu vara, õigused ja kohustused üle EAL-le
49. Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud Eesti Afaasialiidu erakorralisel üldkoosolekul 31.05.2007

Külli Roht

Juhatuse esimees