Afaasiaga inimesel jääb sotsiaalne suhtlemisring kitsaks, enamasti ei saa inimesed käia enam oma endisel tööl, mistõttu jäävad päevad tühjaks.

eneseabi-grupidSõbrad-tuttavad tõttavad oma tegemistes ja kuna afaasiaga inimesel võtab suhtlemine tavapärasest märksa rohkem aega ning nõuab ka erilisi oskusi, siis juhtub väga sageli, et peale insulti ning afaasia saamist jääb inimene isolatsiooni, ei olegi õieti kedagi, kellega saaks – tahaks röökida, koos välja minna, midagi huvitavat ette võtta.

Pesarimajja tuleb kokku palju inimesi, kelle kõnelemine on nii või teisiti raskendatud. Afaasiaga inimesel on teist sama probleemiga inimest märksa kergem mõista – oma isiklik kogemust õpetab!

Ajapikku, tegutsedes Afaasialiidus, osaledes ühingu töös, Pesarimaja suhtlemistundides, töistes tegevustes kujunevad välja afaasiaga inimeste eneseabigrupid – suuremad ja väiksemad sõpruskonnad, kus inimesed on üksteisele toeks ning abiks, kus koos võetakse ette meelelahutusi või asiseid ja töiseidki toiminguid.

Pesarimaja spetsialistid aitavad ka kõnekahjustusega inimestel õppida üksteisest aru saama , teistele kaaslastele oma mõtteid-soove edasi andma. Samuti on afaasiaga inimeste pereliikmetel üksteiselt palju õppida, isekeskis arutades tulevad välja tõed, mis teisi sama murega inimesi aitavad.

Osalege Afaasialiidu tegevustes või registreerige ennast nõustamistundi. Peasarimaja spetsialistid aitavad teil leida sobiva tegevuse.