Afaasia tekib peaaju kõnekeskuste kahjustuse tagajärjel. Enamasti põhjustab afaasiat insult, trauma jne. Kahjustub kõnelemine ja/või kõnest arusaamine, lugemine ja kirjutamine. Afaasik teab, mida ta öelda tahaks, üritades rääkida selgub aga, et suu ei kuula sõna, vajalik sõna ei meenu või keelele tuleb sootuks vale sõna. Kui tegemist on kõne mõistmise kahjustusega, siis afaasik küll kuuleb, et teised räägivad, kuid kuuldu oleks justkui mingis võõras keeles.

Afaasiat esineb paljudel. Rahvusvahelise Afaasiaorganisatsiooni andmeil saab igal aastal afaasia 60 – 80 inimest iga 100 000 elaniku kohta. Eestis tabab afaasia keskmiselt 1000 inimest aastas. Kokku on meie seas umbes 3 – 4 tuhat afaasiaga inimest. Enamasti on see üle keskea inimeste probleem, samas on murettekitav, et järjest enam noori, oma karjääri tipul olevaid edukaid inimesi haigestub insulti, tagajärjeks võib olla ka afaasia. See oht varitseb nii mehi kui naisi.

Kõik afaasiaga inimesed on üksteisest erinevad, nagu inimesed ikka. Kahjustus ei haara tervet aju. Probleemid sõltuvad sellest missugune ajupiirkond sai kahjustatud; kui sügav ja mis tüüpi on kahjustus; kui palju aega on möödunud haigestumisest; isiksuse omadustest. Mõned ajupiirkonnad töötavad peale kahjustust normaalselt, teised mitte. Paljugi sõltub sellest, mismoodi taastub või ümberorganiseerub aju verevarustus.

Afaasiaga inimene on seesama inimene, kes ta oli enne haigust. Afaasia iseenesest ei tähenda, et intellekt kannataks. Isiksuseomadused, mis afaasiaga inimesel varem ilmnesid (näiteks huumorimeel, hoolivus, ägedus), säilivad enamasti ka pärast haigestumist, ehkki nende taastumine võib võtta aega.

Mõned üsna keerukad ülesanded võivad õnnestuda, samas juhtub, et lihtsad tööd osutuvad ülejõukäivaiks.

Sageli esineb koos afaasiaga parema kehapoole halvatus (paremakäelistel), tasakaalu-, orienteerumis-, nägemis– või kuulmishäireid.

Afaasiaga inimese seisund võib ühel päeval olla parem kui teisel päeval, on nn. halvad ja head perioodid, isegi head ja halvad tunnid, hetked.

ETTEVAATUST! Mõnikord võib afaasiaga inimese kõne näida petlikult sujuv. Seisund võib olla sedavõrd petlik, et afaasiaga inimene isegi ei taju oma situatsiooni tõsidust. Elus aga hakkavad juhtuma arusaamatused. See tekitab pahandusi, kibedust ja võib viia tõsiste tülideni.

Põhjuseks pole mitte hooletu suhtumine, ükskõiksus teie poolt öeldu vastu, vaid afaasiaga inimese aju ei pruugi mõnd sõna, lausejuppi või kontekstilist nüanssi vastu võtta. Ta võib teid mõnel hetkel lihtsalt mitte kuulda.

Samas võib juhtuda, et afaasiaga inimese muidu sujuvasse tavalisse kõnesse lipsavad sisse sõnad, mida ta üldse ei tahtnud öelda. On hästi, kui ta ise oma eksituse ära kuuleb ja asub õiget sõna otsima. Hullem on, kui vale sõna mõtet pahaaimamatult moonutab ja teie kuulete hoopis muud, kui teie afaasiaga kaaslane teile oma mõttes öelda kavatses.

Püüdke olla kannatlik ja mõtelge, mida võis afaasiaga inimene tegelikult tahta teile öelda